Posts

Kes on trollid ja kuidas nendega võidelda

Saame kõigepealt terminoloogia paika. Slängisõnaraamatu järgi on troll keegi, kes teeb tünga ja trollima = võrgukogukonnas sütitavaid, kõrvalisi või teemaväliseid sõnumeid postitama, peamise eesmärgiga provotseerida teisi kasutajaid soovitud emotsionaalse vastukaja saamiseks või muul viisil normaalset arutelu lõhestama. Trolle on minu meelest laias laastus kahte liiki. Kõige tavalisemad trollid on nagu internetiossid, kellel ei ole oma vaba ajaga muud teha, kui erinevates interneti keskkondades kedagi torkivaid postitusi teha, pannes sellega  pea valutama erinevate internetikommentaariumite haldajatel ja foorumite-gruppide administraatoritel, kes nendega tegelema peavad. Samuti kannatavad tihti selliste trollide tegemiste all nende ohvrid. Teised trollid tegutsevad juba läbimõeldult ja kasutavad internetti levitamaks infot, mis päeva lõpuks peaks kuidagi neile kasu tooma. Parim näide selles valdkonnas on nn Kremli trollid, kes kuulujuttude järgi lisaks Venemaal propaganda tegemisele,
Post a Comment
Read more

Minu jaoks kõige uudsem tugilahendus...

...aga ei alusta veel postitusega. Enne selle postituse tegemist pean mainima, et ma ei ole tugiteenuste maailmas kuigi kodus. Kui teema sissejuhatust lugesin, seostusid mul sellega vaid kolm asja: 1. programm, mille abil nägemispuudega inimesed, kes saavad kuulata seda, mis ekraanil kirjas on; 2. väikesed kõrgendused klaviatuurij F ja J klahvil, mille abil on kergem ilma vaatamata klavituuril orienteeruda; 3. saated nägemispuudega inimestest, kes teevad tööd arvutis nii, et kirjad on võimalikult suureks pandud*. Ehk siis 2/3 minu toodud näidetest on variandid, kus kergete hack 'idega on teinud nägemispuudega inimesed enda elu tavasüsteeme kasutades mugavamaks muutnud ja üks näide spetsiaalsest programmist, mille kasutamist olen taaskord ETV erivajadusega inimeste saadetest näinud. Lisaks kõnesüntesaatoritele ja ekraanilugejatele, on tugeva nägemispuudega inimestele olemas veel näiteks punktkirjaprinterid, -klaviatuurid, -monitor(!), aga ka  reljeefne hiir. Varem ma arvasin
Post a Comment
Read more

Üks positiivne ja üks mitte nii positiivne näide kasutatavusest

Proovin ja proovin iga nädal postitada, aga mitte ei jõua oma graafikuid nii sättida, et leiaks enne reedet nädala sees aega. Sel nädalal leidsin oma mustrite murdmise võimaluseks lasta Rocktoriin üle. Ja järgmine nädal on puhkus tulemas. Nii et kui kaks nädalat järjest postitustega "maha saan" oleks päris uhke! :)  Sel nädalal räägin kahe veebilehe kasutatavusest, milledest ühega olen rahul ja teisega mitte nii väga.  Jakob Nielseni järgi on IT-s kasutatavusel viis peamist komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu.  Mõeldes  veebilehtedele, mida rohkem kasutan, on mul kõige rohkem probleeme  valmistanud ilmselt selle sama Blogger i praegune versioon ja Tumblr . Õpitavusega mul Bloggeris  küll probleeme, sest sain lehe põhilisemad funktsioonid 2000-te keskpaigas(?) umbes selgeks, praegust õpitatavust on keeruline hinnata. Tumblr-s ma oleksin blogi kujundamisega ilmselt tükk aega jauranud, aga kuna sealne ajaveeb sai tehtud mitme peale, siis tuli
Post a Comment
Read more

7. nädal: kuidas mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut.

Alustuseks pean tunnistama, et kogu litsentsiteema on siiani terve elu minust suure kaarega mööda käinud, nii et sain alustada selle nädala teema kohta uurimist põhimõtteliselt täiesti valgelt lehelt.  Kui keegi ei tea, mis on imeloom on copyleft, siis sõber Wiki ütleb selle kohta nii: " Copyleft  on  autoriõiguse  kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel." Seega ilmselgelt on tegu päris hea sõnamänguga. :) Nagu Copyright' il on ka Copyleft' il erinevaid litsentse, mis laias laastus jagunevad erinevate tüüpide vahel.  Väga tugeva Copyleft' i  puhul peab olema lubatud ligipääs kogu litsentseeritud töö koodile ja selle muutustele (viimane on ka algsele koodivõlurile kasulik). Üks tuntumaid selle tüübi litsentse on GNU  Affero General Public License , mida kasutab (
Post a Comment
Read more

Kuidas saada häkkeriks?!

Arvustuse proloog Minu sünnipäeva nädala puhul näeb kursus ette, et selles vanuses naisterahval oleks juba eakohane kaaluda häkkeriks saamist kaaluda,seega soovitati läbi töötada Eric S. Raymondi veebilehe " How To Become A Hacke r". Ma pean tunnistama, et ei tea hetkel veel häkkerite kohta suurt midagi asjalikku (põhimõtteliselt piirduvad mu mittestereotüübsed teadmised häkerlusest sellega, et see on pigem IT spetsalistide kui koodivõlurite rida ning ma üldse ei välista, et ka need teadmised võivad olla ekslikud). Otsustasin selles arvustuses välja tuua punktidena huvitavamad uued teadmised, mis ma sain. 1. Kohe esimeses punktis kummutati minu arusaam, et koodivõluritest ei saa häkkereid. Nimelt toodi välja, et häkkerikogukonda kuuluvad nii võrguässad ( told you ) kui ka tipp-programmeerijad. 2. Need pahalased, keda laiem üldsus (k.a. mina varem) tundsin häkkerite nime all ja kelle eesmärk on võimalikult palju kahju tekitada, on pärishäkkerite jaoks kräkkerid. Pärishäkk
Post a Comment
Read more

6. nädal: kuidas muuta Copyrighti?

Tere taas. Sel nädalal oli meile seatud eesmärgiks tutvuda     Rick Falkvinge ja Christian Engströmi  raamatuga  The Case for Copyright Reform  ja avaldada arvamust mida ma arvan seal pakutud Copyrighti reformimise ideedest. Raamatus on need jaotatud kuueks suuremaks alapunktiks. 1. Autorile peab jääma moraalne õigus oma teose üle... Mulle tundub see sellise punktina, mis on mõeldud lugejalt bloki mahasaamiseks - tundub ju üsna universaalselt mõistlik asi, seega põhjustab ka raamatu autorite suhtes kohe leebema hoiaku võtmise. Ilmselgelt ei ole tegu liiga radikaalsete inimestega. 2. Tasuta jagamine mitteärilistel eesmärkidel... Kõlab väga hästi. Eriti, kui taustaks võtta sellised lood nagu see, kuidas sünnipäevalaulu vabalt kasutamise võtmise eest võideldi ja alles nüüd saab neid tasuta legaalselt kasutada. Samas tekitab  see mitteärilistel eesmärkidel jagamise lubamine kindlasti juurde võimalusi, kuidas teha skeeme kellegi loomingu jagamisega teenimiseks. Samas, kui me elaksime ka
Post a Comment
Read more

3. nädal ehk uue meedia võidukäik?

Pean tunnistama, et selle nädala mõtiskluste teema on minu jaoks siiani kõige põnevam. Nimelt saab siin lahata, kuidas uus meedia mõjutab vana meediamaailma. Olgu siin siis juttu sellest, kuidas telefoniraamatute töö veebikataloogid ja otsingumootorid üle võtsid või ENEd/EEd Uuskasutuskeskuste riiulites massiliselt nukrutsevad, sest Wikid tulid ja võtsid üle.  Kuna ma juba esimesel nädalal uurisin sotsiaalvõrgustike tagamaade kohta, siis kirjutan sel nädalal sellest, mis ajaröövimise poolest minu internetikasutamisel auväärsel teisel kohal on, nimel ajaveebidest ja sellest, kuidas see ajakirjandust mõjutab. Mulle südamelähedase teema tõttu võtsin vabaduse sel nädalal enda ninaesisest mitte kaugemale vaadata ja rant ida mõnuga sellest, kuidas  erinevad kajamid minu infotarbimist mõjutavad ning kas ja mil määral on nad minu jaoks muude meediakanalite ülesanded üle võtnud.  Lugedes blogimise ajaloo kohta, oli äge tõdeda, et nagu kogu maailmas, sai ka minu sõpruskonnas kogu blogi
Post a Comment
Read more